Klassik

.

KlassikREDuus

klassiku ristloige

 .

Tooteinfo

Kasutusala: katused ja seinad
Kasulik laius: 480mm*
Profiili kõrgus: 35mm
Luku kõrgus 30mm
Materjalide soovituslik paksus: 0,50mm ja 0,60mm
Soovitatavad pinnakatted: PUR, MATTNOVA, ZN, AlZN, Nova
* – kasulik laius võib olla veidi väiksem, kui esineb roovi ebatasasusi või kui paani all kasutatakse heliisolatsioonitihendit.

Üldist

Katusekate moodustab koos välisseinte ja vahelagedega ehitise katte, mille ülesanne on anda siseruumidele kaitset välismõjude eest. Põhjamaades on need karmimad kui paljudes teistes, välistemperatuur võib kõikuda -30°C-st kuni +30°C-ni. Sellest hoolimata peab sisetemperatuur püsima ühtlasena. Katusekatte ülesanne on hoida kogu ehitis sademete eest kaitstuna ja kuivana, et selle olulised omadused, eriti soojapidavus, püsiksid normidekohasena.

Profiilplekist katusekatte paigaldus peab tagama:
– katuse veepidavuse normaalseks ekspluatatsiooniks,
– katuse tuulepidavuse ja -püsivuse (tormikindluse),
– piisava ventilatsiooni normaalses niiskusolukorras.

Klassiku paigaldamiseks vajalik katusekalle on vähemalt ¼ ehk  15 kraadi.
Mõnel juhul võib  minimaalne kalle olla ka madalam, kuid alati tasub pidada nõu katusemeistriga juhul, kui katus liitub madala kalde all mõne piirdetarindiga või katuses on palju läbiviike. Vt.graafiliselt
Lisalugemist Klassiku katusekaldest ja võrdlusest valtsplekiga

Tihedus. Katusekate peab olema igasuguste tingimuste korral tihe. Vett satub katusele sademetena või tormide ajal tuulte kantud rajuhoogudena. Talvel peab katusekate tõkestama lume juurdepääsu allpool paiknevatesse tarinditesse. Kevadel ja sügisel aga toimima õigesti olukorras, kus külm ja sula vahelduvad.  Katusekatte alla paigaldatakse aluskattekile, mis juhib kas katusekattest läbitunginud veed või kondentsveed katusekatte alt välja, kas siis vihmaveesüsteemi või lihtsalt räästasse.
Ilmastikukindlus. Katusekatet koormavad loodusjõud on päikesepaiste koos ultraviolettkiirgusega, temperatuur, vihm, tuul (eriti koormav on vihma ja tuule koosmõju), lumi. Kõigile neile koormustele peab katusekate vastu pidama. Seetõttu esitatakse kasutatavatele materjalidele ja paigaldustöödele väga kõrgeid nõudmisi. Katuse ilmastikukindlus saavutatakse õigesti valitud materjalide ja hästi läbimõeldud konstruktsioonidega.

Vastupidavus. Katusekate peab vastu pidama tuules lendlevate okste ja muude esemete löökidele (mehaanilised mõjurid). Ka korduv sademete trummeldamine annab tugeva dünaamilise koormuse. Katusekate peab vastu pidama katusel tehtavad hooldustööd. Kergendamaks katusel liikumist ja kaitsmaks katusekatet, varustatakse katused sageli katuseredelite- ja sildadega. Järjest on kasvanud õhu saastatus ja sellega seotud keemilised koormused. Nende põhjustatud korrosioon mõjub katusekattematerjalidele erineval viisil. Suurendamaks keemilist vastupidavust võetakse kasutusele järjest täiustatud tooraine pinnatöötluse meetmeid.
Hooldatavus. Katus kulub ja vananeb samuti nagu teisedki hoone osad. Hoolimata järjest vastupidavamatest materjalidest ei saa rääkida “hooldusvabast” katusest. Praktilisem ja otstarbekam on planeerida katusele regulaarsed hooldustööd, mille abil saab katuse eluiga märgatavalt pikendada. Sama olulised on praktilised juhendid pisikahjustuste likvideerimiseks.

klassikriba

Välimus. Katuse väljanägemine oleneb katuse kujust, kaldest, materjalist, värvitoonist.  Sel on kogu maja välimuses täita nii tähtis osa, et katuse kui kogu maja ja elukeskkonna väljendaja üks osa peab järgima rangeid juhendeid. Katusega seonduv lahendatakse enamasti koos maja fassaadiga.
AS Toode poolt tootele antav garantii kehtib paigaldusjuhendikohaselt paigaldatud toote korral. Paigaldusjuhend on minimaalsete nõuete kogum, mis tagab toodetele esitatud eesmärkide täitmise. Sõltuvalt katusemeistri kogumusest võib mitmeid sõlmi lahendada teisiti, kui selline lahendus tagab samamoodi katusele esitatavad nõuded.

Toodete käsitsemine ja laadimine


Soovitav on paane transportida pealtlaetava kraanaga autoga. Paanid on üldjuhul tehases kokku pakitud ja kraana ning raamiga hõlpsalt tõstetavad. Kraana puudumisel tuleb paanid ükshaaval koormast serviti maha tõsta. Siinkohal tuleb vältida paanide hõõrdumist teineteise vastu, paane tõstetakse, mitte ei tõmmata! Paani teravad lõikeservad võivad vigastada alumise paani viimistletud pinnakatet.

Kauba vastuvõtmine. Kontrolli, kas kõik tellitud ja saatelehel olevad kaubad on kätte toimetatud. Võimalikest vigastustest tuleb viivitamatult informeerida kauba müüjat ja teha sellekohane märge vigastuste ja puuduste ulatusest saatelehele.

Defektset toodet ei tohi kasutada!

Arvestame 14 päeva jooksul alates tarne kuupäevast saabunud pretensioone kauba koguste ja kvaliteedi kohta. Toodete garantiitingimusi on võimalik kauba tellimisel küsida AS Toode esindustest, samuti on garantiitingimused meie koduleheküljel “juhendite” lingi all kergesti leitavad. Transportimise käigus tekkinud vigastuste eest vastutab transporditeenuse pakkuja. AS Toode ei vastuta paigaldusjuhendivastaselt paigaldatud toodete vahetamisest tingitud kulude eest.

Ladustamine. Paanid laaditakse transpordivahendilt ehitusplatsile eelnevalt rajatud alusele, mis asetseb vähemalt 20cm kõrgusel maapinnast ja koosneb vähemalt 1 meetri tagant asetatud põiktugedest. Tsingitud paane ei tohi ladustada välitingimustes tihedas pakis mitte üle ühe nädala. Paane tuleb kaitsta otseste sademete eest ja vältida vee ja niiskuse kogunemist paanide vahele. Värv- ja plastikkattega paane võib suletud pakis tihedalt ladustada kuni neli nädalat. Pikemal ladustamisel järgida tsinkpaanide ladustamise reegleid – paanid tuleb üksteisest eraldada ja tekitada õhuvahe.

Paanide töötlemine ja ettevalmistused paigalduseks. Paanid toimetatakse kliendile tellitud pikkustes. Kõikvõimalikud kaldlõiked, läbiviikude avaused jms. tehakse objektil paigalduse käigus. Paane võib lõigata tikksae, plekikääride või käsistantsiga. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada abrasiivset ja kuumust tekitavat lõikeketast, kuna lõikamisel tekkivad sädemed kahjustavad paani kaitsekihti ja tekitavad lõikeservades korrosiooni!  Paanide töötlemisel tekkinud terasepuru tuleb hoolikalt puhastada harja abil. Pinnale jäänud puru hakkab roostetama ja võib kahjustada paani pinda. Määrdunud paane võib puhastada majapidamises kasutatavate puhastusvahenditega, lahusteid ja teisi tugevatoimelisi kemikaale kasutada ei tohi. Tekkinud pinnakatte kahjustused ja lõikeservad võib katta parandusvärviga, kuid mitte kasutada aerosoolvärve!

Tööohutus. Töö käigus tuleb jälgida turvavahendite kasutamist. Kasutage alati töökindaid, pehme kummitallaga jalanõusid ja paksemaid riideid. Paanide tõstmisel jälgige, et ise ja teised abilised ei satuks paanide alla. Ärge kunagi püüdke pidurdada libisemahakkavat paani paljaste kätega!

Enne paigaldust

Katuse mõõtmine. Profiilpleki paanid toodetakse ja tarnitakse konkreetse katuse jaoks soovitavalt õiges pikkuses ja koguses. Paanide vajaduse arvutavad tootjad või müüjad vastavalt katuse kujule ja mõõtudele. Paanid toodetakse alati ristkülikulise põhiplaaniga, kaldlõiked tehakse paigaldamise käigus. Soovituslik on kaasata mahtude leidmisel ka tööde teostaja (katusemeister) optimaalsema toodete koguse leidmiseks. Profiilpleki kasutamisel katusekattena esinevad peaaegu alati kaod, mis sõltuvad katuse geomeetrilisest kujust. Tekkivad jäägid peavad olema vaid lõigetega paanid, terveid paane ei tohi korrektsete arvutuste korral pärast tööde lõppu järele jääda. Müüja esitab keerukama katuse korral paanijaotused graafiliselt.

Üldised nõuded aluskatusele. Aluse kõlblikkust kontrollitakse enne katte paigaldamist, oluline on kontrollida ristkülikulise katusetahu korral selle täisnurksust. Mistahes katusetahu geomeetrilise kuju korral tuleb kontrollida selle tasapinnalisust. Aluse vead ja puudused tuleb likvideerida. Vanade katuste puhul kontrollitakse katusekonstruktsiooni üldist seisundit – kandevõimet, kinnitust müüridele, niiskuskahjustuste ulatust. Vajadusel korrigeeritakse kogu konstruktsiooni. Kontrollitakse harjade, viilude, neelude sirgust. Katte ja aluskatte vaheline osa puhastatakse ehitusjärgsest prahist – saepuru, metallipuru. Kõige olulisem on aluskatuse tasapinnalisus. Kontrollitakse aluse tasapinnalisust. Aluse kõrvalekalle tasapinnalisusest võib olla maksimaalselt +/– 3 promilli,kui mõõtme pikkus on vähemalt 5000 mm. Ebatasane aluskatus võib põhjustada Klassiku lukkude mittelukustumise ja visuaalselt lainetava lõpptulemuse.

Paigaldus

Aluskate. Metallist katusekatete puhul peab kasutama aluskatet, mis takistab kondentsvee imbumist katusealusesse konstruktsiooni ning kaitseb sadevete eest ehituse käigus ja hiljem. Aluskate kinnitatakse horisontaalselt sarikale ja seejärel distantsliistuga (ristlõikega mitte vähem kui 22x50mm) või terasrooviga sarika külge. Harjal aluskate katkestatakse, kuid peale roovi paigaldust kinnitatakse poole aluskatterulli laiune riba harjale roovi peale (võib paigaldada ka roovituse alla distantsliistu peale, kuid siis tuleb jälgida, et aluskattekiled ei kleepuks omavahel kokku ja jääks piisav tuulutusvahe kahe aluskattekile kihi vahele). Aluskate jääb sarikate vahele kas vabalt või tõmmatakse pingule, järgida tuleb aluskatte tootja paigaldusjuhendit.

Aluskate peab ulatuma vähemalt 200mm üle seinajoone, kuid soovitavalt kuni räästani. Aluskatte omavaheline ülekate peab olema mitte vähem kui 150mm, kui tootja juhendis ei ole kirjutatud teisiti. Neelus paigaldatakse aluskate ”kolmekihiliselt” – esimene riba neelusuunaliselt ülalt alla, seejärel mõlemaltpoolt neelu olevalt katusetahult lõppevad horisontaalsed aluskattekiled selle peale. Teraskatuse all võib kasutada nii mittehingavat, hingavat kui teibitavat tuuletõkkena kasutatavat aluskatet. Kogu katuse ulatuses ei tohi aluskattes olla auke ja kahjustusi. Kilet tohib kinnitustarvikuga läbistada vaid distantsliistu ja sarika vahel distantsliistu kinnitamisel.

Joonis. Aluskatte paigutus roovituse ja distantsliistu suhtes

Roovitus. Klassiku roovituseks sobiva laudise ristlõike valik sõltub sarika sammust.

Sarikate vahe, mm    Roovlaua ristlõige, mm
600                           22×100
900                           22×100…25×100
1200                         32×100

Täpsem roovisamm sõltub pleki paksusest, katuse kaldest, koormustest. Minimaalse lubatud kalde korral ei tohi roovi samm teljest teljeni ületada 0,50mm paksuse pleki korral 200mm, 0,60mm paksuse pleki korral 400mm. Roovitus naelutatakse aluskatet hoidva distantsliistu peale kuumtsingitud naeltega ja peab ulatuma sarikasse. Roovituse tegemisel tuleb arvestada võimalike läbiviikude (katuseluugid, ventilatsioonikorstnad jms) paigaldamist. Läbiviikude ja neelude kohta tuleks paigaldada täislaudis. Neeludes on täislaudise laius 600mm ühele ja teisele poole neelu.


Heliisolatsioonitihend.
Heliisolatsioonitihendit soovitame kasutada eluhoonetel tuulistes piirkondades. Klassiku paanid on kinnitatud paani servadest, paani keskmine osa võib tuulekoormuse korral tekitada mõningast müra. Selle leevendamiseks paigaldatakse iga paani alla roovile heliisolatsioonitihend. Tihend paigaldatakse alates teisest roovist kuni eelviimaseni harjas.

Joonis. Heliisolatsioonitihend tõstab paani keskelt kergesse pingesse, mis leevendab tuulest tekkivat võimalikku müra. Silmaga tihendi tekitatud lisapaine läbi Klassiku ei paista.

Räästaplekk. AS Toode poolt toodetava pööratud räästaga paanide korral paigaldatakse kuumtsingitud naeltega stardiplekk (räästaplekk) esimesele roovile.

Kinnitusvahendid
. Klassik katusekatte korral kasutatakse kolme sorti kinnituskruvisid.
A) Paanide ülemised otsad kinnitatakse 4,8x25mm tihendiga katusekruviga. Kulunorm 2 x paanide arv.
B) Paanid kinnitatakse roovitusse paani servast roostevaba madalapealise ilma tihendita kruviga 4,2x25mm. Kulu 6 tk./m².
C) Lisaplekid kinnitatakse tihendiga ülekattekruviga 4,8x19mm. Kulu 5 tk./lisaplekkide jm. kohta.


Paanide paigaldus. Paanide paigaldust saab teha vaid paremalt-vasakule, mitte vastupidi. Esimese paani paigaldamisel tuleb olla väga tähelepanelik räästa ja paani omavahelise täisnurksuse saavutamisel. Klassiku korral peab esimese paani kinnitama lõplikult, sest teine paan varjab esimese paani kruvid ja hiljem neid lisada ei saa. Seetõttu on esimese paani korrektne asend väga oluline. Räästajoonest kinnipidamiseks fikseerige see paigalduse ajaks märkenööriga või lauaga.

Paanide räästapoolne serv on eelpainutatud, see serv asetatakse stardipleki (räästapleki) taha ja vajutatakse plekitangidega kinni. Paani räästaserv jääb niimoodi kahekordsest plekist, tugev ja ilma kruvideta.

Kinnita esimene paan igasse roovi kruviga 4,2x25mm, seejärel paani ülemine ots tihendiga kruviga 4,8x25mm. Kruvide kinnitamisel veenduge, et paan on kindlalt vastu roovitust, et ei tekiks paani keskel ristisihis kokkusurumisi ja lainetusi.

  Joonis. Klassiku paani kinnisurumine

Aseta järgmine paan kohale ja lukusta valts vajutades käe või pehme tallaga jalanõuga. Soovitav suund on räästast harja suunas. Jälgige, et räästas on paanide servad ühel joonel. Vajadusel koputage puithaamriga paani ülespoole või sikutage allapoole. Seejärel kinnita teine paan lõplikult.

Katusetahu teises servas on vähetõneäoline, et pleki serv kattub täpselt aluskatusega. Seal lõigatakse paan piki viilu nii, et jääks 30..40mm serv üle painutamiseks. Hiljem jääb see painutatud serv otsaplekiga kaetuks.

Joonis. Otsapleki alla jääv paani serv painutatakse üles.

Neelud. Paanid paigaldatakse kuni neelu alguseni räästapoolt vaadates. Neelu juures paigadatakse paanid kahes osas. Esmalt räästast neelu alla ja siis neelust edasi harjani.  Neelus tekkiv paanide pikisuunaline jätkamine nõuab mõningast kogemust ja oskuslikku paanide lõikamist.
–    Lõigake neelust allapoole jääv paan selliseks, et ta sobitub neelu ja on valmis ülemise paaniga liitmiseks. Kinnitage paan lõplikult.
–    Asetage neeluplekk neelu, märkige neeluplekile, millised osad tuleb lõigata ja millised painutada.
–    Räästast neeluni ulatuval paanil, mis läheb neelupleki alla, tuleb neelupleki sileda osa alla jääv paani püstvalts ära lõigata, et saaks seda neelupleki alla viia (mitte vähem kui  300…400 mm, olenevalt katusekaldest.
–    Neeluplekk asetatakse alumise paani peale nii kaugele, kui neeluplekk võimaldab, aga mitte kaugemale kui alumise paani üks terve püstvalts.
–    Seejärel tehakse paanide pikisuunaline jätkamine ja tuuakse ülemine paan alumise paani ja neelupleki peale
–   Neelupleki alumist otsa ei ole soovitav lõigata tasa, soovi korral saab otsa ülespainutamisega pidurdada vee voolamise hoogu neelus ja seda suunata.

Paani ja neelupleki vahele  soovitame kruvidest allapoole paigutada pikipaanitihendi või tihendada neutraalse silikooniga.

Joonis. Neelu vormistamise õige järjekord


Otsaplekid kinnitatakse nii paani kui ostalaua külge tihendiga kruviga 4,8x25mm. Otsaplekkide omavaheline ülekate on mitte vähem kui 50mm. Räästapoolse otsa võib lõpetada nn.kaanega, varjamaks paani serva ülespööret. Soovituslikult kinnitage otsaplekk paanile mitte ülearu tihedalt, kuna need kruvid takistavad äärmisel paanil joonpaisumist ja tulemuseks on soojal aastaajal äärmise paani lainetamine. Soovituslik samm kruvi kinnitusel paanile 1000mm, otsalauale mitte rohkem kui 500mm.

Harjaplekk
. Harjaplekkide paigaldamiseks kinnitage esmalt kahe tihendiga puurkruviga 4,8x19mm harjatihendiplekid. Nende asukoht peab olema 20..25mm harjapleki välimisest servast sissepoole (harja poole). Harjaplekk ise kinnitatakse omakorda tihendiplekkidele tihendiga puurkruviga 4,8x19mm sammuga mitte rohkem kui 1000mm tagant mõlemalt poolt.

Joonis. Vasakul harjatihendusplekkide paigutus, paremal juba paigaldatud harjapleki korrektne asend ja kinnitus

Liiteplekk. Liiteplekkide ülesanne on siduda veekindlalt vertikaalpindade ühendused katusekattega. Liiteplekk kinnitatakse paanile tihendiga ülekattekruviga sammuga mitte üle 800mm, seinale pöörava osa kõrgus ja kinnituslahendus sõltub seinakattematerjalist ja võimalustest. Oluline on jälgida, et kõik ülekatted on vee voolamisele loogilises suunas ja veetihedad. Juhul kui ei ole võimalik vee loogilise voolamise suunda jälgida, tuleb teha liiteplekile piisavalt kõrge ülespööre seinale, kiviseina korral lõigata seina sisse soon ja väänata liitepleki ülemine serv täisnurga all soonde. Soon tihendada mastiksiga. Eristatakse liiteplekke, mis asetuvad ristipaani ja pikipaani. Pikipaani kulgev liiteplekk on nn.astmega, kusjuures aste peab ulatuma üle esimese püstvaltsi.

Katuseluuk. Katuseluugi paigaldamist soovitame kaaluda vaid olukorras, kus muudmoodi on raskendatud pääs pööningule. Katuseluuk on siiski soojustamata avaus keset katust, mis võib tekitada soovimatuid probleeme soojapidavuse ja sissejooksudega sulaperioodil. AS Toode müügiinsenerid lahendavad iga olukorra sõltuvalt katusest. Kui luuk on siiski möödapääsmatu, paigaldage ta võimalikult harja lähedale (soovitatavalt ülemine serv harjapleki alla). Keset katust oleva luugi ja plekksepaoskuste korral on soovitav luuk paanidesse vähemalt ühekordse valtsiga sisse valtsida.

Muud läbiviigud ja turvatarvikud. Ventilatsioonikorstende, tuulutite, katuseakende, antenniläbiviikude paigaldusel järgige tootjapoolseid juhendeid. Katuse turvavarustuse (lumetõkked, käiguteed, redelid, turvasiinid) paigaldamisel järgige AS Toode juhendeid.

Paanide jätkamine. Kui paanide pikkus ületab toodetava paani maksimaalse pikkuse või katusel on neelud, tuleb paane jätkata. Paanide pikijätkude korral teha ülekatted malekorras, minimaalne ülekate 200mm. Ülekatete pikivahe min. 400mm. Ülekatte koht fikseeri puurotsaga kruvidega 4,8x19mm, kuluga 2 tk. paani kohta.  Ülekattes alumiseks jääval paanil lõigatakse ära see püstvaltsi osa, mis jääb ülekattesse. Seejärel asetatakse äralõigatud servaga paan oma kohale. Alumisel paanil tuleks ülekattesse jäävas osas püstvalts vajutada veidi kitsamaks. Seejärel paigaldatakse ülemine paan.

Joonis. Paanide jätkamiseks vajalik ülekate on 200mm, ülekatte kohad peavad olema teineteise suhtes nihkes vähemalt 400mm.


Loe lisaks:
Terastoodete hooldusjuhend
Garantiitingimused
Toimivusdeklaratsioonid

Kasutusala: katuseelement hoonete välispiirete katmiseks, sobib uus- ja renoveeritavale ehitisele.
Toimivusdeklaratsioon: No. 003CPR2013-07-01
Toode on CE-märgistatud.
AS Toode omab kvaliteedijuhtimise süsteemi ISO9001 sertifikaati.
Juhend on koostatud kooskõlas standardiga EVS 902-2 Katuseehitusreeglid. Osa 2 – metallkatused.