Korstnamütsidest

Milleks on korstnamüts vajalik? Korstnamütsil on kaks peamist ülesannet:

–       kaitseb korstent loodusmõjude hävitava eest
–       parandab laguneva või halvasti laotud korstna väljanägemist
 
Ometi on ka korstnamütside kasutamisel omad nüansid ja asjaolud, mis võivad vales kohas valesti kasutades korstna tervist hoopis halvendada. Korstnamütsile lisaks kaetakse mõnikord korstnad ka külgedelt plekiga. See arvatakse olevat vajalik, kui korsten on visuaalselt inetu (halvasti laotud)  või on kasutatud materjale, mille jaoks ongi hiljem tarvis katet (kergkruusast plokid a’la Fibo jms). Külgede katmisel on mõtekas mõelda korstna niiskusolukorrale. Kattes korstna kõik küljed plekiga, peaks sinna vahele jääma siiski võimalus tuulutuseks. Üleminekuaastaaegadel võib öine nulltemperatuur jäätada korstnakivide ja pleki vahele tekkiva niiskuse ja kauakestva lahenduse asemel lagundab keskkond korstent senisest suurema hooga. Seetõttu on alati mõistlik kaaluda korstna ülemiste ja rohkem lagunenud kiviridade uuest ladumist või vuukide parandamist. Väga suuremõõtmeliste korstende külgede katmisel plekiga peab arvestama ka tuulest tingitud kolinat. Asetades pleki ja kivi vahele villamatid, halvendate aga niiskusolukorda. Selliste suurte korstende korral tuleb külje plekiplaatidesse lasta plekksepal kindlasti teha jäigastavad painded.

Alates 2007.aastast kehtib ka tuleohutust puudutav Vabariigi Valitsuse määrus, mis sisuliselt keelab laotud korstende külgede katmise. Selle määruse mõte on asjaolus, et korsten peab olema visuaalselt vaadeldav ja tekkivad praod kiiremini märgatavad. Korstnapühkijad võivad nõuda aktile allkirja andmisel, et plekid eemaldataks.

Foto. Sellist korstent ei tohi kindlasti plekiga ära peita (Foto: internet)

Kõige mõistlikum on katta mütsiga korstnaots ja küljed esimese kahe ülemise kivi ulatuses. Just see piirkond kipub olema esimene, kust saate aastakümne möödudes kätte esimesed lahtised kivid. Seega on mõistlik vaid selle osa kaitsmine plekist kattega. Plekksepatöökojad toodavad korstnamütse alati personaalselt kliendi korstna mõõtude järgi. Mõõtude võtmisel on mõistlik lisada küljemõõtudele 5-10mm, kuna korstnad ei pruugi olla alati rangelt täisnurksed. Seda eriti vanemate majade korral. Alati on hiljem võimalik laiemale korstnamütsile lisada kiile, kui nentida asjaolu, et müts sai tellitud liiga täpne ja ei mahu korstnale peale.

Korstnamütsidele on võimalik tellida ka sademekatuseid, mille nimest saab välja lugeda nende peamise ülesande – kaitsta korstent sissesadava vihmavee eest. Selle detailiga aga tasub olla ettevaatlik ja arvestada kohalikke mõjusid. Kui korstna ots on katuse suhtes väga madal ja hoone asukohas valitsevad tugevad ühesuunalised tuuled, võib sademekate hakata suunama korstnasuitsu katusekattele ja selline pidev happeline olukord ei tee näiteks ka kõige tugevama värvkattega teraskatusele head. Sademekatus võiks olla korstna pühkimise lihtsustamiseks eemaldatav. Konkreetne avamislahendus sõltub mütsi suurusest.

Kasutatavatest materjalidest. Enamjaolt soovitakse, et korstnamüts oleks samas toonis katusekattega. Igati mõistetav soov. Siiski on sellel üks oluline miinus. Värvkattega terasplekk on tsingitud terasest plekk, mis ei talu happelist keskkonda. Ega asjata ei kasutata terasega töötades neutraalseid silikoone (näiteks vihmaveesüsteemide paigaldusel). Korstnasuits on sõltuvalt kütteks kasutatavast materjalist enamasti happeline. Mida madalama temperatuuriga, seda happelisem kipub olema suits. Igapäevase kütmise korral kestab tsingitud terasest korstnamüts 3..5 aastat, sademetekate aga veelgi vähem. Lahendus antud probleemi korral on roostevaba terase kasutamine. Roostevaba teras kannatab edukalt happelist keskkonda, kuid tema miinuseks on läikiv väljanägemine ja kõrgem hind. Igapäevase kütja jaoks aga tasub see investeering ära juba 5..10 aastaga – korstnamütsi ei tule lihtsalt vahetada.

Foto: Kokkuhoid korstnaplekkidelt ei tasu alati ära. Vanad plekid hakkavad kiiremini roostetama kui ülejäänud uus ja vahetatud katuseplekk.

Üleüldse tasub üle vaadata oma katusel kasutatavad läbiviigud ja erinevad materjalid. Väga tihti on näha antennitorudest või enne katusevahetust tehtud korstnaplekkidest (need vahetatakse tihtipeale varem, kuna vana katusekate veel kestab) jooksvad roostepunased triibud. Seetõttu soovitame koos katusevahetusega mõelda ka teiste terasest toodete olukorrale katusel. Kahjuks hakkavad varem roostetama ja roosteveekahjustusi tekitama ka terasplekist korstnamütsid ja seetõttu soovitame kasutada roostevabat terast korstnamütside valmistamisel. Metallist moodulkorstende sisemused toodetakse alati roostevabast terasest, miks ei võiks ka välimus samasugune olla?

 
Kokkuvõtteks:

-kaitse kahte esimest kivirida, need lagunevad kõige kiiremini
-paigalda korstnale vajalikku tüüpi korstnamüts. Alati ei ole kogu korstent vaja plekitada. Uus ja korralikult laotud kivikorsten on alati nauditavam kui plekist lahendus
-tee korstnamüts roostevabast terasest – kestab kaua
-vaata katusevahetuse korral üle muud katuse väljaviigud (antennitorud,korstnad) ja nende seisukord
-kaalu sademekatte vajadust korstnamütsile ja pea nõu spetsialistiga