Lumetõketest

Kui katusevahetustööd kipuvad olema rohkem suvise ja kuiva aja tegevused, siis leidub võimalusi ka talvel oma katust funktsionaalsemaks muuta. Meie kliimas tekitab sellise võimaluse ja vajaduse katusele kogunev lumi. Iseenesest on hea kui lumi katuselt maha libiseb, kuid teatud juhtudel on siiski mõistlik teda katusel hoida. Lisaks inimese ja räästa alla paigutatud vara turvamisele on lumetõketel ka vihmaveerennide kaitsmise ülesanne. Eriti ilmneb lumetõkete vajadus märtsikuus, kui katusele on kogunenud korralik hang ja ühel hetkel hakkab see kõik alla liikuma ja pühib teelt, kõik mis ette jääb. 1 kuupmeeter märga lund kaalub 200-400 kg ja võib vaid ettekujutada kui suurt purustavat jõudu selline liikuv mass endast kujutab. Väga oluline on ka õige rennide paigaldus. Katusekatte serva üle räästa mõtteliselt pikendades peaks renni serv jääma sellest joonest allapoole. See tagab hooga libiseva lume ülelendamise rennidest. Kui renni serv on sellest joonest kõrgemal, siis takerdab lumi renni ja toob need suure tõenäosusega alla.

Lumetõkkeid on kasutusel torudega (nii kivi- kui plekk-katusele) ja nn.valtsitud lumetõkkeid profiilsetele teraskatustele. Esimese variandi kasuks tuleks otsustada tugevama kinnituse pärast (lumetõkke kinnitused kruvitakse roovlaudadesse) ja väiksema sodi kogumise tõttu. Torulumetõke laseb männiokkad, -oksad ja puulehed kenasti läbi. Miinuseks on selle variandi korral hind, mis võib ulatuda kuni 20 euroni jooksva meetri eest.
Teraskatuse korral saab kasutada ka profiili laineharjadele kruvitavat kolmnurkset lumetõkkeplekki. Hind ca 5 EUR/jm. Miinuseks on suur prahi kogunemine ja lamedama katuse korral lumetõkkele suruv suur mass, mille korral lumetõke võib kas katusest välja rebitud saada või lihtsalt mõlki minna.

Lumetõkete temaatika on lahendamata olemaolevatele eterniitkatustele, kuna see materjal ei luba oma rabeduse tõttu kasutada ühtegi üldlevinud lahendust. Kõigile muudele kaldkatusel kasutatavatele katusekatetele on Eestis lumetõkkeid müüvatel firmadel lahendus pakkuda.

Teine talvel katuseid kummitavaid muresid on jääpurikate teke räästastesse. Probleem ei ole niivõrd jääpurikas oma ilus ja uhkuses, vaid tema tekke põhjus. Jääpurikad tekivad olukorras, kus katuse alla pääseb ebapiisavast soojustamisest soe õhk, mis räästas kondenseerudes ja külma välisõhuga kokkupuutudes moodustabki külmunud veesamba. Kahjuks on ka väga paljudel tänapäeval renoveeritud hoonetel soojustamise töö lohakalt tehtud ja tulemust saab hinnata talvel. Päris uusehitistel siiski „jääpurikamuret“ täheldatud ei ole, aga eks erand kinnitab sealgi reeglit. Siinkohal ei ole muud soovitust kui olla hoolikas hoone soojustamisel ja pöörata tähelepanu järelevalve vajadusele. Katusevahetus võib tunduda lihtsa tööna, kuid ka siin on võimalik väikseid vigu tehes saavutada väga kurb tulemus – ventileerimata katusealused, soojustamata laed jms.

Pikemat lugemist talvistest muredest ja lahendustest

AS Toode