Riskid, mis kaasnevad oskamatu katuseehitajaga


Katuseehitajat valides tasub pöörata tähelepanu mitmetele teguritele, mitte vaid hinnale! Katusetööd võivad esmapilgul tunduda lihtsad, kuid oskamatu tegutsemise korral on võimalik kogu oma kallis kodu elamiskõlbmatuks muuta. Eestis on hetkel end katusepaigaldajaks tituleerinud mitmed ettevõtted ja üksikisikud, kes valdkonda ei tunne ja seda endale ei teadvusta. Valdav osa tellijaid ei ole ehitusliku hariduse või kogemusega ja ei oska (ega peagi oskama) selliseid „meistreid“ ja meistreid eristada. Visuaalselt võib katusetööde lõpptulemus algul tõesti tunduda korrektne, kuid garantiiperioodi lõpuni iga töö millegipärast vastu ei pea ja enamasti pole sel juhul ka enam kellelegi pretensioone esitada ja garantiitöid nõuda – ettevõte on tegevuse lõpetanud ja telefonid tummad.

Aastast 2018 hakkab uus ehitusseadus nõudma katuseehitajalt kutsetunnistust. Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu eestvedamisel on alustatud ehitusplekksepa kutsestandardi loomist, olemas on rahvuslik katuseehituse standard (plekkkatuse osa on kirjeldatud standardis EVS:920-2. Katuseehitusreeglid. Metallkatused) ning loomisel on kutsekoolide baasil tehniline baas eksamite andmiseks. Eksamid muutuvad kohustuslikuks kõigile katuseehitajatele – värskelt koolist tulnutele kui ka aastaid praktiseerinutele. Koostöös Kutsekojaga plaanib Katuseliit sisse viia just praktilise eksamitöö nõude, sest plekksepatöö on peamiselt käeline tegevus. Seni paljudel kutsetel praktilise töö nõuet ei ole, mis on omamoodi absurdne. Kutsepaber taskus pääsevad katusemeistrid hiljem riigihanke objektidele ja teistele hangetele, kus on kehtestatud kutsetunnistuse nõue. Eramajade ehitusel seda loomulikult ei nõuta, kuid teadlik tellija võiks ka oma kodu katusele lasta vaid töömehe, kes suudab oma oskusi tunnistusega kinnitada.
 

Millised on peamised katusevahetusel esinevad riskid just tehnilisest vaatenurgast? Toome välja peamised, millega oma igapäevatöös kahjuks tihti kokku puutume:

* Rikutud ventilatsiooniolukord, mis ei taga katusealuse vajalikku tuulutust. Tulemuseks vettinud soojustus, hallitus ja kõrged küttekulud märja soojustuse ülessoojendamiseks.
Valesti paigaldatud aluskattekiled. Tulemuseks otsesed sissevoolud, mis tavaliselt saavad märgatavaks eluruumides. Siiani näeme ka olukordi, kus aluskate on üldse paigaldamata või on kasutatud selleks „maasikakilet“ või koormakatet.
 * Valed materjalid valedel  kalletel. Kogemuseta „katusemeister“ paigaldab seda, mis klient on visuaalse meeldivuse järgi valinud, kuid mis ei pruugi tehnilistelt omadustelt üldse sobida. Näiteks massiline Klassikprofiili kasutamine väga lameda kaldega katusel jne. Tulemuseks vettläbilaskev katusekate.

Foto. Suvalise sammuga roovil kiviprofiil, ühendused ei saanud vist eriti veetihedad, kuna lumi on plekid sisse vajutanud. Tulemus kusjuures maapinnalt ei paista.

* Keerukamate sõlmede lahendamine standardmeetoditel, süvenemata ja läbimõtlemata sadevete ja lume asetsemine sõlmes ja käitumine sulamisel. Tulemuseks on sissejooksud.
* Ebaloogiline vihmaveesüsteemide paigaldus, vale allatulekute arv ja paiknemine, arvestamata veekoguseid. Tulemuseks ülevoolavad või valepidi kaldega rennid ja ummistunud torud.
* Suvaliselt ehitatud aluskatus. Ebapiisav roovisamm ja liiga õhukese ristlõikega puitmaterjali kasutamine. Tulemuseks lumekoormuse mõjul „õõtsuv“ katusekate, visuaalselt rikutud tulemus juba peale esimest talve.
* Ebakvaliteetsed ja ebapiisav kogus kinnitusvahendeid. Tihti kasutatakse sisetingimuste kruvisid, mis näevad välja küll väga sarnased (ja on ka odavamad), kuid kestavad vaid mõne aasta. Kruvi on katuse eluea seisukohalt kõige tähtsam tarvik!
* Miinimumprogramm materjalide valikul arvestamata keskkonda, kus hoone asub – merekaldale tavapärane tsingitud plekk väga ei sobi, tuleb eelistada parema kattega plekke või katus värvida.

Foto. Lagunevale eterniidile on löödud otse peale uus alusroov. Selline lahendus ei taga rihitud roovi, auguline eterniit ei tööta aluskattena. Kui plekk peale saab, paistab tulemus esialgu hea.

* Eestis kehtivatele standarditele mittevastavate materjalide kasutamine. Põhiline selle teemaga seotud esmane kokkuhoid saadakse õhema ja madalama tsingisisaldusega pleki kasutamisest, mis vähendab katusekatte eluiga kordades! Sedalaadset materjali tuuakse Eestisse peamiselt Lätist, aga ka mujalt , kus normidele vilistatakse. Hinnavõit 10-20% materjali ruutmeerilt, kuid katusevahetus 10-15 aasta pärast on uuesti garanteeritud.

Muud riskid ja murekohad, mis on seotud maksudeta töötegemisega ja ebapädeva meistriga ehitamisel:

* Katusetöödele ei anta mingit garantiid. Kes korvab võimalikud tekkinud kahjud, mis on põhjustatud ebapädevusest või teadmata päritoluga materjalist?
* Eriarvamuste korral on väga tüüpiline, et töömehi ühel heal hommikul tööle enam ei tule ja telefonid on välja lülitatud.
* Sularahas maksudeta tasumise korral sooritatakse kuritegu nii tellija kui tööde teostaja poolt.
* Kehvema materjali korral ei võta hiljem jutule ka ükski toorainetootja või materjalivalmistaja.
* Oht kaotada töömeestele tasutud ettemaks!
* Kontrollida tasub ehitaja maksuvõlgnevuse seisu.

Kuidas leida asjatundlik katusemeister ja saada kodule hea katus, loe siit: http://www.toode.ee/kuidas-tellida-kodule-hea-katus/

Lisalugemist ekslikest ja esialgu kokkuhoidulubavatest valeotsustest katusetöödel, loe siit