Olulist vihmaveesüsteemidest

20Meie laiuskraadi niiske olemus tõestab regulaarselt, et vihmaveesüsteemi vajalikkuses pole põhjust kahelda ei uue ega vana maja puhul. Mõned praktilised näpunäited toimiva lahenduse leidmiseks ja mida üldse pidada vihmaveesüsteemide valikul oluliseks ja mida müügimulliks?

Maja külge kinnituv vihmaveesüsteem koosneb räästasse paigaldatud horisontaalrennidest ning allajooksudest ehk torudest, põlvedest ja sülititest. Vihmaveetorude läbimõõt ja allajooksude arv sõltub hoone katuse pindalast ja geomeetriast. Vee äravoolu peab tagama ka suurema vihmasaju ajal ja nõuandeid piisava arvu allajooksude kohta tasub küsida tootjatelt ning katusemeistritelt.

Allajooksud peaks tavaoludes paiknema võimalikult võrdsete vahemaade tagant. Sileda ja lihtsama katuse puhul on soovituslik teha üks allajooks maksimaalselt 100 m² katusepinna kohta. Keerukama geomeetria (kelpkatused, hulgaliselt väljaehitusi jne) korral sagedamini. Väga veerohketes sõlmedes, näiteks neelukohtades, tuleks kasutada lehtreid ja kindlasti on soovitav teha samasse kohta ka allajooks. See välistaks massiivsed ülejooksud neeludest suurvee korral.

Milline valida?
Vihmaveesüsteemid erinevad pealtnäha peamiselt kujult – pakutakse nii ümaraid kui kandilisi. Valik nende kahe vahel sõltub peamiselt isiklikust maitsest ja sobivusest hoonega, paigalduses või veevoolus erinevusi ei ole. Võib kohata selgitust, et vesi voolab paremini ümaras rennis ja selle põhjas pole ka teravaid nurki, millesse sodi koguneks, kuid tegelikult pole kummagi renni kuju puhul hooldamisest pääsu. Sõltuvalt puude hulgast hoone läheduses koguvad rennid end üsnagi kiirelt lehti või okkaid täis. Seetõttu oleks esimene soovitus heita regulaarselt pilk rennidesse ja vajadusel sealt praht eemaldada. Töö pole meeldiv, aga vajalik. Lehesodi püüdmiseks paigaldatakse ka spetsiaalseid võrke, kuid see võib mõnikord olukorda halvendada: sodi hakkab kogunema võrgu peale, see ei lase enam vett läbi ja renn kaotab oma mõtte. See sõltub paljuski, millise puuga on tegemist. 
.
Vastupidavuse tagab pinnakate

Vihmaveesüsteemi materjal peab olema korrosiooni eest kaitstud nii renni seest kui väljast. Sisemise pinna kaitse on isegi olulisem, sest peamine vee „rünnak“ toimub ju ikka rennide ja torude sees. Eesti turul pakutakse üldiselt kahepoolselt kaetud vihmaveesüsteeme. Värvitoone on valida umbes 25, mis võimaldab leida sobiva igasuguse katusekatte juurde, olgu see siis eterniit, kivikatus, laastukatus või mõni muu. Rääkimata teraskatustest.

Parim on eelistada rätsepatööd – rennid täpselt kliendi soovitud pikkuses – selleks, et poleks tarvis renne jätkata. Iga liitekoht on potentsiaalne lekkekoht tulevikus. Samuti ei teki niiviisi kulukaid jääke ja kogu ostetud rennikogus leiab kasutust.

Järjest enam kasutatakse vasest valmistatud vihmaveesüsteeme, eriti renoveeritavate hoonete puhul. Vask on eluaegne, korrosiooniprobleeme see materjal ei tunne. Paari viga on oluline vältida: vasega koos ei tohiks kasutada tsingitud terast või mõnd teist galvaanilist protsessi tekitavat metalli. Vasest rennid-torud tuleb omavahel liita vasest (või roostevabast terasest) neetide ja kruvidega. Oluline on jälgida, et vasest katusekattele ei paigaldata tsingitud terasest vihmaveesüsteemi, vastupidi probleemi ei teki.

Vihmaveesüsteemide toorainel on garantii kuni 30 aastat.

Kõige olulisem – paigaldada ise või professionaali abil?
Valiku määrab ära paigaldusele kuluv aeg ja eelarve. Kindlasti on iga lahtisena käega inimesele jõukohane vihmaveesüsteemide paigaldamine, kuid just paigalduse korrektsel teostamisel on mängida põhiline roll, et süsteem töötaks laitmatult aastakümneid. 
 
.
Peamised tegurid, mis on tegelikult olulised, et paigaldatud vihmaveesüsteem toimiks pikki aastaid eesmärgipäraselt:

–    Rennid on paigaldatud nii, et nendele on maksimaalselt takistatud katusele koguneva lume ja jää langemine. Vajadusel tuleb kasutada lumetõkkeid, kui nõuetekohast rennide asendit katusekatte suhtes ei ole võimalik tagada (väga järskudel katustel või olematu sarikaotsa korral jne.).
–    Rennidel peab olema piisav kalle, ei tohi tekkida lohkusid, et ei tekiks lokaalseid vee kogunemisi.
–    Liitekohtades peavad olema ülekatted õiget pidi ja veetihedad.
–    Allajooksude arv peab tagama vee äravoolu ka suurema vihmahoo korral.
–    Madalamatel kalletel tuleb kasutada räästaplekki, mis tagab paanide otstest tagasivoolava vee langemise renni, mitte selle taha.
–    Oluline on vihmaveesüsteemi regulaarselt kontrollida ja vajadusel hooldada.
–    Kasutada tuleb tooteid, mis tagavad vähima arvu erinevaid liitekohti.

Kokkuvõtteks on olulisem kui materjal või tooted ise, nende korrektne paigaldus ja täielik läbimõeldus, mis puudutab allajooksude arvu ja paiknemist, lumest tekkivaid olukordi katusel ja regulaarne hooldus. On fakt, et veel 10-15 aastat tagasi toodeti vihmaveesüsteeme ka katuseplekist, millel vaid väline pool on tugeva pinnatöötlusega ja sisemine kruntvärviga pool (aga just see agressiivsema keskkonnaga pool) jäi rennide sisse. Käsiplekitöökojad teevad selliseid tooteid tänapäevalgi ja mitte ühegi sellise süsteemiga ei ole siiamaani probleeme, mis seostuvad materjaliomadustega. Külma pead otsustamisel ja oskust eristada ilusaid müügijutte olulisest!


Vihmaveesüsteemide tooteinfo
Vihmaveesüsteemide paigaldamise üldised nõuded ja  juhendid
Hooldusjuhend
Erinevad sooduspakkumised