Autor: Erki Loigom
AS Toode müügi- ja turundusjuht
Seniajani seostatakse Eestis terastoodetega peamiselt profiilplekk- ja valtskatuseid ning tööstushoonete seinakatteid. Vähemal määral on tuntud aga terase kasutamine fassaadide katmisel ja kandvate konstruktsioonidena. Fassaadide katmisel teraselementidega on kasutusel peamiselt kanditud servadega terasplaadid ehk kassetid. Tegu on veidi paksemast toorainest (tavaliselt 1,2 – 2,5mm jne) teraslehtedega, mille neli serva on soovitud kõrguse jagu alla murtud, tekidades mugava kinnitusserva. Leht peab olema paksemast materjalist, et pind oleks tasapinnaline ja ei tekiks mõlkumist ja lainetust. Vajaliku paksuse valik sõltub ka kasseti mõõtmetest – mida suurem sile pind, seda jäigem ja paksem võiks olla materjal. Kassette toodetakse einevates värvitoonides. Juhul kui tootja värvikaardil ei leidu vajalikku tooni, valmistatakse toorikud tsinkplekist ja arhitekti ettemääratud toon saavutatakse pulbervärvimisel. Pulbervärvimine annab väga pikaajalise kaitse keskkonnamõjude vastu ja võimaldab valida kümnete värvitoonide hulgast sobiva.
Kauakestva ja elitaarse lahendusena kasutatakse kassettide valmistamisel ka vaske. Vask on erakordselt korrosioonikindel materjal. Vase kasutamisel on võimalik anda pinnale erinevaid väljanägemisi patineerimise näol. Kui haljas vask on teada-tuntud sädeleva kollakas-punase pinnaga, siis ajas ja keskkonnas muutub ta esialgu pruunikaks ja sealt edasi roheliseks. Antud nähtust nimetatakse oksüdeerimiseks ja see on meile tuntud näiteks kirikutornidest, mis linnapildis kiirelt rohekaks tõmbuvad. Pruunikat ja rohekat tooni saab ka tööstuslikult tekitada ja sel juhul jääb soovitud toon toodetele ka püsima. On ka võimalik säilitada haljale vasele iseloomulik läikiv pind. Patineerimisel tekkiv oksiidikiht annab materjalile lisakaitse korrodeerumise vastu ja korrosioonikiirus materjalis aeglustub.
Vase korral tuleb peatuda ka elektrokeemilisel korrosioonil. Vaske ei tohi kombineerida oskamatult teiste metallidega – tsingi, malmi ja musta terasega. Üleminekud ühelt materjalilt teisele peavad olema läbimõeldud, et mitte avastada ühe materjali kiire korrodeerumist. Näiteks ei või vasest katusele paigaldada tsingitud terasest vihmaveesüsteeme. Vastupidi – palun väga! Vaskkassette ei tohiks kinnitada tsingitud või veel hullem, tsinkimata kruvide-neetidega.
Vasest tavapärasemalt on kasutusel siiski tsingitud terasplekk. Raua sulam teras on kiire korrodeeruja, seetõttu on tema eluaeg pikendamiseks kasutusel tsinkimine. Tsink on samuti korrodeeruv materjal, kuid kordades pikema aja jooksul. Tihtipeale aetakse taga terase paksust, pidades seda võtmeks toodete eluea pikendamisel. Eelkõige annab terasele eluea pikkuses juurde siiski tsingikihi paksus (mass) Nõuetekohane tsingikihi mass on 350 g/m2, mis annab toodetele pikemaajalise kindluse. Lisaks tsinkimisele on kasutusel ka polümeersed pinnakatted ehk värvkatted, mis kantakse tsingitud teraslehtele juba terasetootja juures tehases – Eestis keegi seni veel pleki värvimisega ei tegele ja sellekohased jutud võiks liigitada rahvaluule valdkonda. Värvkatteid on erineva paksusega, 12-200 mikronit. Pinnakatte valikul peab arvestama toodete kasutuskohas olevate keskkonnamõjudega, ekspluatatsioonitingimustega ja viimasena ka maksumusega – 10.aastaks rajatud ajutisele tootmishoonele ei ole mõtekas osta 70 aastat kestvat teraskatet.
Tootearendajad on jõudnud juba ka järgmisele trepiastmele fassaaditeraste kasutamisel. Spetsiaalne Cor-Ten teras on mõeldud korduvate niiskumis- ja kuivamistsüklite jaoks ja kasvatab selle jooksul järjest oma pinnale kaitsvat oksiidikihti, mis aastatega muudab ka oma värvi ja väljanägemist. Antud lahenduse korral on äärmiselt oluline pidada kinni ehitusfüüsika reeglitest, et oleks tagatud vihmast niiskuva fassaadielementide kõikide osade kuivamine. See aga jäägu praegu ehitusinseneride töömaale. Cor-Ten teras näitab ilmekalt kuidas on võimalik saastatud linnakeskonda enda kasuks tööle panna.
Lisaks eelpooltoodud toodetele on võimalik terast kasutada fassaadil ka lihtsalt paksude plaatidena, profileerituna või võrguna, siin seab piirangud vaid fantaasia. Kahjuks ei ole Eestist seni väga palju uuenduslikke lahendustega objekte näitena tuua, aga järjest rohkem leidub nõudlikke tellijaid, kes tahavad eristuda ja on nõus kulutama oma kinnisvara originaalsusele rohkem. Teraslahendused ei ole ainult äri- ja tootmishoonete katmiseks, terast võib originaalselt kasutada kasvõi eramuehituses.
Tasapärasematest lahendustest peatuksin lähemalt paneelidel ja kandvatel profiilidel. Paneelid on nö komposiitmaterjalid. Tuntuim komposiitmaterjal on kindlasti raudbetoon, kasutades ära terasarmatuuri hea tõmbetugevuse ja betooni vastupidavuse survele. Sisuliselt on selline kasulik koosmõju kasutusel ka paneelides – soojustusmaterjal on kaheltpoolt ümbritsetud profileeritud teraslehtedega. Kasulik koosmõju seisneb soojustuse soojapidavuses, millele teras annab korraga nii sise- kui välisviimistluse ja on jäigastavaks elemendiks. Tuntakse neid tooteid ehk rohkem sandwichelementide nime all. Eesti turul on antud tooteid kasutatud viimased 5 aastat ja väga edukalt, kuna tooted annavad kokkuhoiu tööjõukulus ja võimaldavad vältida ehitusfüüsikalisi probleeme. Kahjuks siiani Eestis neid veel ei toodeta, küll aga on maaletoojaid juba päris palju.
Paneelide valimisel tuleb teha selgeks järgmised tegurid:
– millised on esitatavad nõuded soojapidavusele (iseloomustatakse k-arvuga)
– tulepüsivusklassid (millist soojustusmaterjali täitena kasutatakse?)
– kandvad omadused
Kindlasti tuleb tarnijalt oluliselt odavamat pakkumist saades süveneda toodete sisusse. Turul pakutavatest materjalidest kasutatakse soojustusena polüstüreeni (polüstürool), polüuretaanvahtusid ja mineraalvillasid. Neist esimesed ei sobi, kui esitatakse kõrgemaid nõudeid tuleohtusele. Sellisel juhul on soovitav kasutada kas polüuretaanipõhiseid soojustusi või juba mineraalvillaga (enamasti on selleks kivivill) paneele. Hinnaerinevus erinevate soojustusmaterjalidega paneelide vahel võib olla kuni 150 krooni /m2. PUR vahu tunneb ära tema kollaka tooni järgi, polüstüreenvahud on üldiselt valged. Kasutava materjali määrab üldiselt ära projekteerija.
Paneelide suurim eelis on tema paigalduskiirus. Ta on üheaegselt nii sise- kui välisviimistluseks. Paneele toodetakse erinevate välisilmetega, seda nii kujult kui värvitoonidelt. Sarnaselt profiilplekkodega on paneelidel võimalik kasutada paksemate ja õhemate värvkatetega tsingitud teraslehti, värvivalikus on tootjatel muidugi omad piirid. Sellega peab tutvuma enne tellimist siis juba tarnija juures. Pakutakse ka graniitkattega paneele, pärlmuttertoonides jne. Paneele on nii seintele kui ka katustele. Konkreetse toote määrab üldiselt ära projekteerija ja arhitekti koostöö, kasutades tootjapoolset tooteinfot ja tellijapoolseid soove.
Kandvad trapetsprofiilid on juba laia kasutuse leidnud ka meie vabariigis. Kaubanduskeskustes tavaliselt lakke ei vaadata, küll aga võib sealt avastada peaaegu alati kõrge lainega profiilse toote, mida nimetataksegi kandvaks profiilplekiks. Kandvate profiilide erinenevus tavalistest trapetsprofiilidest on eelkõige lainekõrguses ja kasutatavate materjalide paksuses. Vajaliku profiili saab arvestades sildeavade vahekaugust ja arvu, tugede laiust, katuse kallet ja temale langevaid koormusi. Tootjatel on selle tootegrupi kohta alati pakkuda arvutustabelid, programmid või metoodika. Üldjuhul teeb selle töö ära projekteerija, kes vajaliku spetsifikatsiooni ka projektdokumentatsiooni lisab. Loomulikult oskavad õige lahenduse pakkuda ka kandvate profiilide tootjad ja maaletoojad. Eesti turu väiksuse tõttu toodetakse siin vaid ühte profiili, kuid tarnijaid on väga mitmeid. Alati on võimalik projektdokumentatsioonist leitud toodetele leida majanduslikumalt otstarbekam lahendus konkureeriva toote näol.
Kandvaid profiile kasutatakse enamjaolt katusekandjatena. Nad on kas viimaseks katteks katusel, kui ei esitata erilisi nõudmisi soojuspidavusele (kuurialused, suured varikatused jms) või kandev element kandmaks soojustust, rullmaterjalist või terasest katusekatet. Kõiki neid nüansse arvestatakse sobiva lainekõrguse ja materjali paksusega profiili leidmisel. Kui kandev profiil on lõppviimistluseks, siis on mõistlik kasutada pinnakattevärvidega profiile, mida pakutakse samuti laialdases värvigammas. Kui kandvale profiilile lisatakse veel soojustus ja muud kihid, siis piisab ka tsingitud kattega profiilist. Kandvaid profiile pakuvad tootjad ka perforeerituna (helineelavad ehk akustilised profiilid), kaarjatena ja antikondensaatvärviga kaetuna. Valikutega tutvu pakkujate juures, siin võib tootjate vahel olla erinevusi.
Lisaks siin artiklis kajastatud toodele on tootmises veel alumiiniumist katteprofiilid erinevate lainekujudega, betoonvahelagede valamiseks mõeldud kandvad profiilid, terasest kergroovid ja palju-palju muud. Seega võime rääkida terastoodetest kui ühest vormirikkamast võimalusest rikastada meie eluruumi ja anda sellele lisaväärtust. Miks seda mitte siis kasutada?
