Eelmisel aastal kui poiss alustas Saue Gümnaasiumis kooliteed, kuulsin, et lapsevanemal on võimalus katsetada õpetaja ametit. Tundus huvitav väljakutse. Selle aasta isadepäeva nädala raames otsustasin julguse kokku võtta ja seda suurepärast võimalust kasutada ning minna üheks tunniks õpetaja ametit proovima. Kuna poole elust olen käinud mööda erinevaid katuseid, siis ehitusest ja kõrgustest planeerisingi rääkida. Miks peaksid aga tüdrukud kuulama mingisugust juttu ehitajatest ja katustest? Nüüd tuli välja mõtelda võimalus, kuidas terve suur klassitäis õpilasi tõesti ka õpiks minu tunni ajal midagi. Mõtlesin teemasid mis oleksid seotud ehitusega ja kus kõigil lastel oleks võimalus kaaasa mõelda ja rääkida. Jõudsin järeldusele, et põhifookus tuleb suunata ohutusele – näen igapäevaselt inimesi, kes ignoreerivad potentsiaalseid ohte. Olgu selleks kõnniteele paigaldatud ajutine ohutuslint või läbipääsu keelav märk.
Tundes oma koostööpartnereid ja ka häid suhteid KOV-s mõtlesin, miks mitte küsida lastele jagamiseks väikest nänni. Saatsin ettevõtetele lühikese kirja, kus tutvustasin oma plaane. Saime lastele jagamiseks vägagi praktilise kingituse, mis sisaldas mitut erinevat helkurit, pastakaid ja komme.
Kokkulepitud päeval võtsin kooli kaasa erinevate katusekatete näidised, katusel töötamise turvavarustuse ja mõned põnevamad tööriistad, lisaks valmistasin ette ka tunnikontrolli lehed.
Tore oli vaadata laste esimest emotsiooni kui tunni alguses astusin oma töötunkedes klassi uksest sisse, tööriistakott käes. Läksin klassi ette, tõmbasin töötsooni ohutuslindi õpilaste laudade ette ja klassijuhataja tutvustas õpilastele ehitusmeest, kes hakkab tundi edasi andma. Leppisin õpilastega kokku, et kes oskab midagi kaasa rääkida tõstab käe ja tunni lõpus teeme ka räägitud teemade kohta kontrolltöö.
Alustasime erinevate katusekattematerjalide võimalustest. Kaasas olid plekitükkidel värvinäidised, SBS-rullmaterjal ja kiltkivi. Lisaks oskasid lapsed veel nimetada puitkatust, rookatust, murukatust. Lapsed teadsid ka, et enne ehitamist on vaja maja projekti ja kindlasti tellinguid. Järgmise teemana arutasime erinevatest ohtudest, mis võivad realiseeruda vanades tühjades majades või poolelioleval ehitusplatsil mängides. Siis panin selga turvarakmed, näole respiraatori ning kaitseprillid, jalga töösaapad ja lasin õpilastel arvata, miks mingi kaitsevahend vajalik on. Ainukesena ei osatud ära arvata jalanõude otsest kasutegurit. Rääkisin, et talla all ja varvaste kohal on 
saapa sees metall, mis kaitseb selle eest kui naela jalga astun või kui midagi rasket varvaste peale kukuks. Rääkisime ka, et respiraator kaitseb vana eterniidi lammutamisel tekkivast mürgise tolmu eest ja soojustusvilla paigaldamise ajal lendlevast ohtlikust tolmust, mis sisse hingates kleepub kopsude külge kinni. Arutasime talvel maja räästas rippuvatest jääpurikatest ja lumest, mis võivad katuselt kukkudes väga hullu õnnetuse tekitada. Kaasas olid mul veel mõned pleki väänamise tööriistad ja poiste lemmikuks sai suur ja väga raske naelapüss. See naelapüss andis hea võimaluse õpilastele selgitada et ehitaja ametist unistavatel lastel on vaja trenni teha ja võimalikult vähe nutitelefonis olla.
Tunnikontrolli lehed said 10 minutiga vastatud. Lapsed oli uskumatult tublid ja kõik tähtsamad teemad olid kenasti meeles. Jagasime õpetajaga kõigile lastele kingitused laiali, tänasin ka õpetajat selle suurepärase võimaluse eest proovida seda väga tähtsat ametit !
Suur tänu headele koostööpartneritele, kes aitasid laste, õpetajate ja minu päeva rõõmsaks ja meeldejäävaks teha – AS Toode, OÜ Monier, Saue Linnavalitsus ja Saue Vallavalitsus. Tänan ka Saue Gümnaasiumi II E klassijuhatajat.
Tekst ja pildid: Janis Ivask, Kindel Katus OÜ
