2014.aasta oktoobrikuu lõpus toimus Eesti korteriühistute foorum. Nagu tavaks saanud, on neil foorumitel esinenud ka riigiametnikud. Nii seegi kord – majandus- ja taristuminister Urve Palo võttis sõna ja kinnitas, et riigi elamumajanduspoliitika põhiteema on järgmisel aastakümnel energia säästmine. Edukalt saab seda teha, kui koostöös erasektoriga hakkab sellesse enam panustama ka riik. Ministeeriumis on valmimas Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030, kuhu ühe olulise ja rõhutatud osana on sisse toodud ka elamumajandus. Põhimõttelised strateegilised otsused, kuidas minna edasi, tuleb teha juba lähiajal. Eestis nõuab elamute kütmine kulub liiga palju energiat, sest majad on vanad, hoonefond ei uuene nii kiiresti kui peaks. Urve Palo sõnul arengukava mõjutab ühiskonda ka laiemalt. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste arvutused kinnitavad, et ühe miljoni euro suurune ehitushange loob 17 töökohta. Kortermajade, väikeelamute ja avalike sektori hoonete rekonstrueerimise ehitushankeid võiks aastas olla 330 miljoni eest. Kui riik panustaks sellest kolmandiku, looks see aastas 5600 töökohta. Riigi panus laekuks aga maksutulust tagasi.
Stsenaarium näeb ette ka riiklikult toetatud üürielamute programmi, et ehitada või renoveerida üürimaju, kus korterid oleksid kaasaegsed, energiasäästlikud ning seetõttu madalate kommunaalkuludega. See võimaldaks lubada endale korralikku elamispinda ka väiksema sissetulekuga inimestel, näiteks noored spetsialistid, noored pered või eakad.
2015. aasta algusest on juba käivitunud taas KredEx kaudu pakutav korterelamute rekonstrueerimise programm. Kuni aastani 2020 on selleks ette nähtud 102 miljonit eurot, mille eest saab korda teha hinnanguliselt 1000 hoonet.
Katus on maja kroon
Enamus kehasoojusest kaob pea kaudu, nii ka hoonetel. Soe õhk tõuseb üles ja soojustamata katuse kaudu tekkiv soojakadu on suurim. Kortermaja katuse renoveerimisel on mitmeid põhimõtteliselt erinevaid lahendusi – kas teha seda aastakümneteks, lahendada kiirabilised mured või leida kompromiss nende vahel. Teraskatuse lahendus on kortermaja jaoks parim lahendus nõudmata kapitaalseid ümberehitustöid, pakkudes samas väga kvaliteetse ja taskukohase lahenduse pikkadeks aastakümneteks. Teraskatuse suur eelis on tema kerge kaal, kiire paigaldatavus ja palju erinevaid visuaalseid lahendusi. Lisaks ideaalne sobivus meie heitlikusse kliimasse. Profileeritud (kivimuster, lainelised, valtsplekk jne) lahendused ei nõua tavaliselt erilisi ümberehituse kandvas konstruktsioonis. Küll soovitame väga kriitiliselt hinnaga puitkonstruktsioonide kinnitusi müüridele, need kipuvad olema kõige nõrgema sõlmed nõukogude perioodil ehitatud hoonetel. Sama soovitus kehtib nii eterniidi, kivi- kui ka muude materjalide korral. Olukorra hindamiseks tasub teha kulutus ekspertiisile. Võib 99% väita, et tuules ja tormis lendu läinud katused on lennanud ära koos toolvärgiga, sõltumata milline katusekattematerjal on valitud. Süüdistada ära lennanud katuse korral ainult ehitajat ei ole alati õiglane, ehitaja järgib tõenäoliselt etteantud projekti ja tihtipeale ei sisalda need vajalikke lisatugevdusi müürilattide jm puitkonstruktsiooni kinnitamise osas, kuna sellele ei pööratud töid tellides lihtsalt tähelepanu. Siinkohal näeme vajadust, et seda hakkaksid nõudma peamised finantseerija, pangad, kui ka kindlustusettevõtted. Nii nagu nõutakse ühistutelt muid erinevaid garantiisid – järelvalve palkamine jt.
Kortermaja Võrus enne ja pärast renoveerimist.
Tüüpiline teraskatuse lahendus on vana katusekatte eemaldus, utiliseerimine, uue aluskattekile ja roovituse paigaldus ja plekitööd. Enamus tootjaid-paigaldajaid pakuvad ka katuse või katuslae soojustamist, tuulekastide uuendamist, vihmaveesüsteemide vahetust jpt lisatöid, mis muudavad katuse funktsionaalseks tervikuks. Olgu nendeks siis lumetõkked, katuse käiguteed, luugid, antennide läbiviigud, katuseaknad. Profiilplekkidest sobivad kortermajale nii erinevad trapetsprofiilid, valtskatus või selle moodne analoog, kivimustriga plekk. Värvivalikuid on ca 25 ringis. Samades värvides saab tellida kõik ka kõik lisatarvikud, rennid-torud.
(Vasakul profiilplekk TP20, paremal valtskatus)
Vihmaveesüsteemid
Vihmaveesüsteemid erinevad pealtnäha peamiselt kujult – pakutakse nii ümaraid kui ka kandilisi. Valik nende kahe vahel sõltub ainuüksi isiklikust maitsest ja sobivusest hoonega, paigalduses või veevoolus erinevusi ei ole. Võib küll kohata selgitust, et vesi voolab paremini ümaras rennis ja selle põhjas pole ka teravaid nurki, millesse sodi koguneks, kuid tegelikult pole kummagi renni kuju puhul hooldamisest pääsu.
Välimusest olulisemaks tuleb pidada kasutatud materjale ja nende omadusi. Valdavalt toodetakse renne-torusid 0,50–0,60 mm paksusest tsingitud terasplekist. Mida paksem on materjal, seda vormipüsivamad on tooted. Õhemast materjalist renni puhul on oht, et see lumekoormuse all välja venib. Seda ei tohiks siiski juhtuda, kui rennikinnitid on paigaldatud tootja juhendite kohaselt – 0,50 mm materjalist rennile tuleks rennikonksud paigaldada 80cm sammuga; 0,60 mm materjalile piisab meetrisest sammust. Torude puhul materjalipaksus nii oluline ei ole. Siiski, vahel on ühiskondlikel hoonetel ja kortermajadel oluline vandaalikindlus, selleks tuleks paigaldada esimese korruse ulatuses torule 2,00 mm paksusest terasest turvatorud.
Vihmaveesüsteemi materjal peab olema korrosiooni eest kaitstud nii renni seest kui väljast. Sisemise pinna kaitse on isegi olulisem, sest peamine vee „rünnak“ toimub ju ikka rennide-torude sees. Eesti turul pakutakse vastupidava kahepoolse värvkattega kaetud vihmaveesüsteeme. Värvitoone on valida umbes 25, mis võimaldab leida sobiva igasuguse katusekatte juurde, olgu see siis eterniit, kivikatus, laastukatus või mõni muu. Rääkimata teraskatustest. Mõned tootjad pakuvad ka rätsepatööd – renne täpselt kliendi soovitud pikkuses – selleks, et ei oleks tarvis neid jätkata, kuna iga jätkukoht on potentsiaalne leke.
Rõdud värvikirevaks
Profiilplekk on ideaalne ja nägus lahendus ka rõdude uuendamiseks. Peamiselt kasutatakse rõdudele uue väljanägemise andmiseks trapetsprofiile. Trapetsprofiiliga lahendus on kindlasti kõige soodsam lahendus rõdude renoveerimisel. Kortermajade rajoonides kohtame tänaseks juba sadu sellel meetodil uuendatud rõdusid. Profiilplekk rõdukattena on nägus ja kergelt hooldatav tulevikus.
(Rõdude katteks on kasutatud trapetsprofiili TP20, Saue)
Terased lahendused otsaseintele
Hoone otsaseinate ja fassadide osas valitseb erinevates omavalitustes erinevad meeleolud. Osad lubavad fassadidel kasutada trapetsprofiilidega lahendusi, osa mitte. Sellele mõeldes on ettevõtetel pakkuda ka erinevaid siledaid tooteid, mis erinevad visuaalselt tunduvalt trapetsprofiilidega lahendusest. Sellisteks toodeteks on erineva kuju ja suurusega paneelid ja kassetid. Selliseid fassaadilahendusi näeme tänapäevases linnaruumis ohtralt – peamiselt büroohoonetel. Paneelidega lahendus on mõnevõrra kallim trapetsprofiiliga katmisest, küll aga lisab hoonele elitaarset väljänägemist ja vaheldust tavapärasele krohvitud seinale.
Vasakul fassaadikattesüsteem FKS-K, paremal trapetsprofiil seinale PRINTECH Finestone kattega.
Täpsemaid tingimusi ja soovitusi KredExi abist saab lugeda:
Renoveerimine KREDEXi toel