Kui katus ei pea vett….

Läbijooksev katus on äärmiselt ebameeldiv ning kulukas üllatus. Oluline on tuvastada lekke põhjus ning see likvideerida. Teoorias lihtne, kuid praktikas sageli üpris keerukas väljakutse. Mõnikord aga ei pruugi tegemist olla sademetega, ülemäärast niiskust võivad põhjustada ka valesti projekteeritud või ehitatud katuselahendused, ebapiisav tuulutus. Viimane puudutab eriti metallist katusekatteid. Edasine arutlus käsitlebki peamisel metallist kattega viilkatuseid.

Mida enam läbiviike, seda hoolikam tuleb olla nende sidumisel aluskattega

Talupojatarkus ja katusemeistri kogemus
Võrreldes lamekatustega, kus sademete sissepääsukoht võib asuda meetreid eemal lekkekohast, on viilkatustel asi siiski veidi loogilisem. Esimesena tasubki otsida probleemi katusel lekkekoha lähistelt. Uutel ja renoveeritud katustel selguvad vigased sõlmed üsna kiirelt, kuigi väiksemate lekete korral võivad probleemid ilmneda ka kuid ja aastaid hiljem ning anda märku märgunud soojustuse ja halvemal juhul puitkonstruktsioonide kahjustusega (isegi puidumädanikud ja -seened mittekuiva puidu kasutamise korral). Sagedasemad sadevete sissepääsemist võimaldavad sõlmed on sellised, kus mööda katust allavoolav vesi kohtab enda teel takistust – korstnad, katuseaknad, neelud, liitumised seintega, üleminekud ühelt katusepinnalt lamedamale, antenni- ja ventilatsioonikorstnate läbiviigud jne. Iga selline sõlm peab olema lahendatud talupojatarkust arvestades – piisavalt kõrged ülespöörded, õigetpidi ülekatted, nõuetekohased liitelahendused, vee kogunemise vältimine ja äravoolu tagamine raskusjõu toimel. Sageli on sissejooksud seotud sulalumiste perioodidega, kui märjad lumemassid kogunenuna soojust enam läbilaskvate (mis on korstnate, katuseakende, ventilaatorite juures normaalne ja paratamatu) sõlmede lähedal veeks muutuvad, kuid jää ja lume tõttu ära voolata ei saa. Sarnane probleem koguneva ja veeks muutuva lumega võib esineda suurtes neeludes, kus räästas olev jäämass tekitab neeludesse „basseinid“, mis ebapiisava neelupleki laiuse korral sissejooksusid põhjustavad.

Katuselahendused ja tuulutus
Tuleb kindlasti rõhutada, et metallkatused ei ole hermeetiliselt suletud süsteemid. Katusealune ventilatsioon on viilkatuste juures oluline ning näiteks kivikatustel ei loetagi insenertehnilises sõnavaras katusekive vettpidavaks kihiks. Oluline on enamike viilkatust katvate materjalide korral kasutada aluskattekilesid, millistel on mitmeid ülesandeid ja sellest johtuvalt tuleb kasutada erinevaid tooteid. Usaldage katusemeistri nõuandeid ja kogemust. Peamiseks on veeaurust tekkiva kondensaati püüdmine, kuid sissejooksude vaatenurgast peab aluskattekile saama hakkama mõningase harjadest või äärmisel juhul neeludest näiteks tormide korral sissetuiskava vee ja lumega. Õige aluskatte paigaldus tagab katusealuse piisava tuulutuse, kaitseb sissetungivate sademete eest ning lahendab kondensaadiga seotud valdkonna.

Keerukalt tuvastatavate sissejooksude diagnostikaks soovitan aiavoolikuga simuleeritud kunstvihma. Seda äärmuslikku sademete hulka pakkuvat lahendust kasutades on lekkekohad üldiselt kergesti tuvastatavad. Vett ei tasu lasta ebaloogilises suunas. Näiteks otse harjapleki alla, vaid suunas, nagu see liigub loomulike sademete korral. Katusetöödele seadusega nõutav garantiiaeg, 2 aastat (mõni ettevõte lisab omalt poolt veel aasta või enam) on üldiselt piisav, et lekked garantiiperioodil paljastuks.

Aluskattekileta plekk-katus. Külma öö järel on õues kuiv ilm, 20 kraadi sooja, keskpäev augustis.

Kui katus lekib ka kuiva ilmaga
Eraldi tuleks käsitleda lekkeid, mis on seotud hoonest endast erituva soojusega, mis kondenseerudes võib tekitada arvestatavaid veehulki, mis aluskattekile purunemise või vale paigalduse, lausa puudumise (!) korral võivad tekitada väga keerukalt tuvastatava põhjuse või asukohaga lekkeid. Enamasti on needki seotud katuseläbiviikude sidumisega aluskattega. Näiteks peale katusevahetust paigaldatud katuseakende korral on korduvalt nähtud, kuidas akna ülemises ääres ei ulata aluskate enam aknani või on madalama kalde korral jäänud sinna „järvekese“ tekkimise lohk, kust kondensaat ei pääse vabalt minema. Taolisi sõlmi, kus aluskatte sidumine võib ebaõnnestuda, on katustel mitmeid. Alati on mõistlik võimalusel vormistada läbiviigud aluskattega sidumise vaatenurgast enne katusekatte paigaldust. Plekkliited peale katusekatte paigaldust läbiviikude jt. sarnaste toodetega vajavad erilist tähelepanu, soovitav on need paluda paigaldada kogemustega katusemeistril. Läbivate kruvikinnitustega profiilide korral võib sagedusega 5..7 aasta järel uurida, kas plekipaanide soojuspaisumisest ei ole katusekruvid ennast paar millimeetrit „ise üles keeranud“. See on tumedamatel katustel, eriti lõunapoolsetele külgedel normaalne nähtus. Olukorra lahendamiseks piisab sama kruvi tagasikeeramisest. Enamasti seda ei märgata, sest pisikesest kruviaugust sissetungiva veekogusega saab aluskattekile edukalt hakkama.


Kuidas tellida kodule hea katus?
Soovitusi sujuvaks asjaajamiseks juba tööde käigus
Hinnapäringu esitamine ja fotode saatmine meie hinnapakkumise saamiseks
Millised on riskid oskamatu katuseehitajaga ehitamisel?

Vaata lisaks:
Vihmaveesüsteemid
Katuse turvatarvikud
Katuseaknad (Roto ja Velux)
Katuse hooldusteenused
Päikesepaneelid
Piksekaitsesüsteemid

Paigaldusjuhendid
Sertifikaadid ja toimivusdeklaratsioonid