Kui katusevahetustööd kipuvad olema rohkem suvise ja kuiva aja tegevused, leidub võimalusi ka talvel oma katust funktsionaalsemaks muuta. Meie kliimas tekitab taolise vajaduse katusele kogunev lumi.
Iseenesest on hea kui lumi katuselt maha libiseb, kuid teatud juhtudel on siiski mõistlik teda katusel hoida. Lisaks inimeste ja räästa alla paigutatud vara turvamisele on lumetõketel ka vihmaveerennide kaitsmise ülesanne. Eriti ilmneb lumetõkete vajadus märtsikuus, kui katusele on kogunenud korralik hang ning ühel hetkel kõik see alla liikuma hakkab ja pühib teelt, kõik mis ette jääb. 1 m³ märga lund kaalub kuni 300..400 kg ning võib vaid ette kujutada kui suurt purustavat jõudu selline liikuv mass endast kujutab.
Oluline on rennide õige paigaldus. Katusekatte serva üle räästa mõtteliselt pikendades peaks renni serv jääma sellest joonest allapoole. See tagab hooga libiseva lume üle lendamise rennidest. Kui renni serv on sellest joonest kõrgemal, siis takerdab lumi renni ja toob need suure tõenäosusega alla või väänab lihtsalt kõveraks. Sageli tulevad rennid alla koos räästalaudadega.
Lumetõkkeid on nii torudega (nii kivi- kui plekk-katusele) ja nn. valtsitud lumetõkkeid (lumetõkkeplekk) profiilsetele teraskatustele. Esimese variandi kasuks tuleks otsustada tugevama kinnituse pärast – lumetõkke kinnitused kinnitatakse kruvidega roovlaudadesse, valtskatuse ja Klassiku korral püstvaltsidele polt-mutter liidesega plekki auke tegemata – ja väiksema sodi kogumise tõttu. Torulumetõke laseb männiokkad, oksad ja puulehed kenasti läbi.
Teraskatuse korral saab kasutada ka profiili laineharjadele kruvitavat kolmnurkset lumetõkkeplekki. Hind küll meeldiv 5 EUR/jm, kuid miinuseks on suur prahi kogunemine ja lamedama katuse korral lumetõkkele suruv suur mass, mille korral lumetõke võib kas katusest välja rebitud saada või lihtsalt mõlki minna.
Loe pikemalt lumetõkkepleki kasutamise ohtudest ja lahendustest.
Lumetõkete temaatika on lahendamata vaid olemasolevatele vanadele eterniitkatustele, kuna see materjal ei luba oma rabeduse tõttu kasutada ühtegi üldlevinud lahendust. Kõigile muudele kaldkatustel kasutatavatele katusekatetele on Eestis lumetõkkeid müüvatel firmadel lahendused üldiselt olemas.
Vt.meie lumetõkete lahendusi kivi- ja eterniitkatustele
Teine talvel katuseid kummitav mure on jääpurikate teke räästastesse. Probleem ei ole niivõrd jääpurikas oma ilus ja uhkuses, vaid tema tekke põhjus. Jääpurikad tekivad olukorras, kus katuse alla pääseb ebapiisavast soojustamisest soe õhk, mis räästas kondenseerudes ja külma välisõhuga kokku puutudes moodustabki külmunud veesamba. Kahjuks on ka väga paljudel tänapäeval renoveeritud hoonetel soojustamise töö lohakalt tehtud ja tulemust saab hinnata talvel. Uusehitistel üldiselt „jääpurikamuret“ täheldatud ei ole, aga erand kinnitab sealgi reeglit. Siinkohal ei ole muud soovitust kui olla hoolikas hoone soojustamisel ja pöörata tähelepanu omanikujärelevalve vajadusele ehitustööse käigus. Katusevahetus võib tunduda lihtsa tööna, kuid ka siin on võimalik väikseid vigu tehes saavutada väga kurb tulemus – ventileerimata katusealused, soojalekked, niiskuskahjustused jms.
Loe lisaks:
Paigaldusjuhend
Torulumetõkke toimivusdeklaratsioon (tehn.nõuded toodetele)
Pikemat lugemist talvistest muredest ja lahendustest
Turvatarvikute paigaldussoovitusi