Aastaid on Eestis konkurentsitult populaarseimaks terasest katusekatteks profiilplekk Klassik – siledapõhjaline ning klassikalist valtsplekki meenutav katuseprofiil.
Kui valtsplekilt oodatakse plekk-katusele omast kergelt lainetavat “vanakooli” välimust, esitatakse Klassikule sageli ses vaates kõrgendatuid või ebareaalseid ootusi. Miks Klassikud mõnikord lainetavad ning pole absoluutselt siledad? Olgu mainitud, et isegi tootekataloogides või reklaampiltidel ei kohta enam klantsitud välimusega veatult siledaid Klassikuid ning sellise “pildikeele” valik on tootjate poolt ilmselt teadlik.
Mustvalget või ühte ja ainsat põhjust Klassikute lainetamisel pole. Käsitleme enamlevinud asjaolusid, mida toimiva ja nauditava lõppetulemuse saavutamiseks vältida või hoopis tähele panna tasub:
1. Aluskatuse ebatasasus ja puidu niiskus. Profiilplekk Klassik kujutab endast umbes poole meetri laiuses (sõltuvalt tootjast vahemikus 475…515mm) lahtist siledat õhukest plekklehte, kus roovituse ebatasasus peale paanide kinnikruvimist lohu või muhuna välja paistab. Kui kasvõi paar roovlauda on tasapinnast kõrvalasuvatest roovidest 2…3mm madalamad, siis paane kinni kruvides tekitatakse sinna lohk, kõrvale aga tekivad muhud. Roovituseks kasutatav liigniiske puit võib samuti kuivades muuta oma kuju ning tekitada ülemääraseid lainetusi.
2. Samuti tekitavad liigseid pingeid kruvide liiga jõuline kinnitamine, mille korral kruvipeaga plekki roovlaua sisse üritatakse sikutada. Selliselt kinntatud Klassikud jäävad paariks hooajaks “paukuma”, kui paanid soojuspaisumise tõttu end kruvide ümbert “lahti mängida” üritavad. Normaalse tugevusega kinnitatud paanid teevad häält vaid esimestel soojadel kevad- ja suvekuudel, seejärel paukuv heli kaob.
3. Valed materjalid. Klassikute valmistamiseks kasutatav teras peab olema õige teraseklassiga ehk maakeeli jäikusega, et lukud sulguksid, tagades samas materjali sujuva mahumuutuse kuumal suvel versus külmal talvel. Kuuma ilma korral on näiteks 8-meetrine Klassiku paan ligi sentimeetri pikem kui pakaselisel talveööl.
4. Eelnevast lausest jätkates tuleb Klassiku paanide kinnitamisel arvestada soojuspaisumisega kaasnevaid mahukasvamisi ja kahanemisi ka kruvide paigaldamisel. Klassikutel on kruviavad tehastes ette stantsitud piklikuna, et võimaldada erinev kruvide asukoht talvise ja suvise paigalduse korral. Süvene tootjate sellekohastesse joonistesse ja soovitustesse paigaldusjuhendites!
5. “Kruvivaba” räästaserv ehk ümber räästapleki painutatud paani alumine ots võimaldab paanidel pikeneda liigseid pingeid tekitamata ning paan on selle võrra silmale siledam. Pööratud servaga toodete korral ei pääse ka tuul otse paanide alla ning väheneb risk ülemääraseks tuulemüraks (vt.ka punkt 9). Sageli eksitakse sageli harjasõlmes, kus harjaplekki toetav perforeeritud nn.tugi- ja tihendusplekk kruvitakse läbi paani ülemisse roovlauda. Tegelikult tuleb nimetatud plekk kinnitada vaid Klassiku paani külge. Sellisel moel saab paan pikeneda ka ülespoole.
6. Talvised Klassikud lainetavad alati rohkem kui soojal ajal paigaldatud. Põhjus taaskord soojuspaisumises. Talvisel perioodil on paanide gabariidid mõnevõrra väiksemad ning esimese kevadpäikesega algab mahu suurenemine, mis ei kipu talvistesse mõõtudesse mahtuma muudmoodi, kui kergeid lokkimisi tekitades. Talviste paigalduste korral oleks võimalusel vajalik tööprotsess ellu viia soojendusega “telgis”. Paigalduse ajal jäätunud mürasummutuskangad võivad sulades samuti lisada Klassiku paanidele lainetusi.
7. Erinevad materjali venitused transpordil või paanide katusele lohistamisel võivad paigaldusejärgselt väljenduda lainetamises. Eelista Klassikute transpordiks ja paigaldusel asjatundjaid, kes suudavad plekklehti tõsta neid kaarjaks painutamata.
8. Materjali paksus. Lisaks punktis 3 toodud terasemargile on oluline ka materjali paksus. Klassikud olgu minimaalselt 0,50mm nimipaksusega terasest, soovitavalt 0,60mm. Siiski tuleb teadvustada, et 0,60mm paksusest terasest toode ei pruugi anda lõpptulemusena siledamat visuaalset väljanägemist, kui ei täideta eelnevates punktides toodud soovitusi.
9. Tuulemüra summutavad lahendused, eelkõige kogu paani laiuses tehastes allakleebitav müravastane kangas vähendab oluliselt silmale nähtavad lainetust. Tuulemüra summutavad lahendused ei ole otseselt kohustuslikult, kuid soovitame neid kasutada iga hoone korral, kus inimesed viibivad pikemalt. Samas on ka vaikses garaažis või kuuris tormise ilma ajal mõnus toimetada.
10. Klassikute puhul soovitame eelistada matti pinnakatet, mis oluliselt vähendab silmale tajutavaid ebatasasusi. Läikiva ja siledama pinnakatte eeliseks peetakse küll väiksemat määrduvust, kuid päriselus on mati ja läikiva pinnakatte määrduvuse vahe ajalises vaates ebaoluline. Kase- või männipuu õietolmust määrdunud katused vajavad mõlemal juhul regulaarset pesu.
11. Mida suurema katva laiusega toode, seda suurem risk ebatasasusteks. Laiem Klassik on ruutmeetri hinnalt küll mõnevõrra soodsam, kuid enamasti puuduvad sellistel toodetel jäigastussooned, paani põhi on väga lai ning ka lukud veepidavuse või tormikindluse vaatenurgast liiga madalad.
Kontrollinimekiri kvaliteetse Klassik profiili valimiseks:
- materjali paksus 0,50mm….0,60mm
- õige terasemark
- kruvide õige paigaldus soojuspaisumise vaates
- soovitavalt matt pinnakate
- pööratud ehk kruvivaba räästalahendust võimaldav toode
- tuulemüra leevendavate lahenduste olemasolu
- standarditele vastava tooraine kasutamine (paksus, tsingikihi paksus jms.)
Loe lisaks: