Erki Loigom
AS Toode
Ajalehtedes Äripäev ja Postimees 27.06.2007.a. ilmunud artikkel “Kehv tsink ajab katuse rooste” sisaldab mõningast pealiskaudsust ja võib tekitada arusaama, et tsingitud plekk on halb lahendus katuste katmisel. Päris nii see õnneks ei ole ja kõik tsinkplekist katuseomanikud võivad rahulikult oma katuse all edasi elada. Täpsustaksin mõningaid nüansse ja eripärasid, mida teraskatuse puhul tasub silmas pidada.
Tsink ongi see terast kaitsev materjal, mis aitab roostet vältida. Selles mõttes pole Äripäeva ajakirjanikul õigus, kui ta süüdistab kehvat tsinki. Tegelikult peaks süüdistama kehvat tsinkijat, kes ei kata terasplekki tsingikihiga ühtlaselt. Kuigi Eestis ei ole ühtegi standardit ja normi antud teemal, on üldlevinud kvaliteetne tsinkplekk tsingikihiga 275g/m2 kohta. Väga hea ja veelgi korrosioonikindlam on 350 g/m2 kohta. Olulisem sellest numbrist on, et tsingikiht kataks terast ühtlaselt. Seda silmaga eristada pole võimalik, vajalik on katsetada proovikehi laboris. Seetõttu tagab kliendile usaldusväärsuse, kui tunda huvi kelle toorainet katusetootja kasutab ja paluda esitada pleki päritolu kohta tõendeid. Igal katusetööstuses kasutataval rullil peab olema rullipass, mis tõendab toote päritolu ja tehnilisi andmeid. Rullipass on vajalik ka võimaliku praagijuhtumi korral, et leida üles teised samast partiist toodetud tooted ja võrrelda neid praagijuhtumiga. Äripäeva artiklis juhtunud olukorras jäigi pigem puudu kliendiga suhtlemisest ja tema pretensiooni tähtsaks pidamisest. Iga selline juhtum peaks olema suur hüüumärk tootja peas, kuna see kahjustab otseselt tema ja tema toodete mainet turul.
Pleki paksusest. Soome elamuehituses ei tohi tõesti kasutada õhemat terast, kui 0,50mm. See nõue tuleneb pigem toodete hea väljanägemise huvidest, kuna nagu eespool mainitud, annab korrosioonikindluse toodetele tsink ja selle hulk terasplekil. Seega võib katta ka 0,45mm pleki korraliku tsingikihiga ja tema eluiga on sama pikk kui paksema teraslehe korral. Eesti turg on hinnatundlik ja seetõttu kasutatakse kogu Ida-Euroopas ka edukalt 0,45mm toorainet. Vene turul liigub ka 0,40mm paksune lehtteras, aga sellest valmistatud tooted ei ole eriti vormipüsivad, näiteks ei kannata sellise paksusega kivi- või trapetsprofiil eriti ka peale astumist. Valdav osa Eesti teraskatuseid on 0,50mm paksusest plekist.
Tsingitud toodete eluiga annab aga mõjutada kasutajal endal. Veel praegu puutume me kokku eelmise vabariigi ajal ehitatud katustega, kus on kasutatud tsinkplekki. Need katused on tänaseni pidanud vastu tänu korralikule paigaldusele ja pidevale hooldusele. Et tsingitud katus oleks aastateks ilus ja vastupidav, soovitatakse teda 4-5 aasta jooksul värvida. Samas ei tule selline lahendus üldse odavam, kui osta korraga kõige kõvema värvkattega tehases ettevalmistatud plekk. Selle kohta saab lisalugemist koos arvutusnäitega siit:
Tsinkpleki eripäraks tuleb lugeda tema ladustamistingimusi. Tihedalt teineteise peale laotatud lehed ei talu niiskust. Seetõttu ei tohiks tellitud katuseplaate jätta seisma kauemaks kui 2 nädalat. Pikemal ladustamisel tekib korrosioon, nn. valge rooste. See on aga juba pöördumatu protsess.
Nii nagu kõikide tsingitud toodete puhul, ei soovitata lõigata katusepaane abrasiivsete lõikeketastega. See põletab tsingikihi. See kehitb ka värviliste katetega teraslehe kohta ja on ära mainitud loodetavasti kõikide tootjate paigaldus- ja hooldusjuhendites. Lõikeservades tekib elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielemendi tekkimisega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe – Zn. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks. Piltlikult taastub tsingikiht lõikeservas uuesti. Abrasiivse vahendiga lõikamise korral kestab taastumine liiga kaua ja teras hakkab korrodeeruma.
Lisaks ketaslõikurist lendavad sädemed võivad põletada nähtamatu jälje ka 2 meetrit eemal ja see avaldub väikeste roostetäpikestena mõne nädala jooksul. Eriti aktuaalne on see meeldetuletus just Äripäeva artikli juhtumi valguses, kust on tegemist nn alutsingitud plekiga, kus tsingi osakaal on väike ja kus lõikeserva taastumine võtab aega rohkem. Samas on Al-Zn väga nägus ja ei vaja kunagi värvimist. Õige paigalduse ja ekspluatatsiooni korral on Al-Zn ja tsinkplekist tooted väga õige ja soodne valik.
Korstende ja pleki korrossiooni vahel on olemas kindel seos. Seda tõestavad kindlalt korstnamütsid, millede eluiga kipub tsingitud ja isegi värvkattega teraspleki puhul olema maksimaalselt 5 aastat. Peale seda on happeline keskkond metallist jagu saanud. Seepärast soovitaks korstnamütsid valmistada roostevabast terasest. Hind on küll kallim, kuid eluiga võrreldes tsingitud terasega kordades pikem. Kindlasti tasub kinni pidada tuleohtusnõuetest korstende ehitusel.
Üheksal juhul kümnest kipuvad roosteprobleeme tekitama paigaldusjuhenditest mitte kinnipidamine. See 1 juhtum on tehasepoolne praak. Öeldaks, et kes teeb, sel ka juhtub, aga see peab ka vastutama ja likvideerima kahjustused kliendile võimalikult kiiresti ja valutult. Soliidsed tootjad omavad toorainetootja garantiisid ja sellistel juhtudel ei pea klient kannatama.
Praktiku kommnentaar
Leho Liidres
Steelroof Plekikoda OÜ juhataja
Tellijatel tuleks pöörata tähelepanu ka katuse paigaldajatele. Soovitav on tellida katusetööd materjali tootja poolt atsepteeritud paigaldusettevõtte käest. Materjali tootja poolt aksepteeritud paigaldajad tunnevad tootja materjale ja oskavad neid paigaldada ettenähtud paigaldusjuhendite järgi, mis tagab ka kliendile materjali tootja garantii. Lisaks tundes tootja materjale pakuvad aksepteeritud paigaldajad igale katusele omapoolse hinnangu materjali ja profiili sobivusest (kuna nemad on tutvunud vahetult objektiga, mõõdistus jne) ning pakuvad tellijale terviklahenduse, (näiteks kas korsten sobib või peaks seal midagi muutma). Sellest lähtuvalt on ka garantii ja vastutus aksepteeritud paigaldaja poolt, et viie aasta pärast ei peaks tellija tõdema, materjali valiku ebaõnnestumises.