Lumi katusel teeb liiga?

Talvise lumerohkuse juures on igati asjakohane küsida, kas majaomanikul oleks võimalik ja vajalik midagi ette võtta katusel oleva lumega? Meie soovitame muretseda eelkõige:
kergrajatiste (varjualused,varikatused jms),
väga lamedate katuste (bensiinijaamad, spordirajatised, tootmisangaarid jms),
teadmata tugevusega konstruktsioonidega katuste ja
vanemate hoonete omanikel.

Korrektselt renoveeritud või uusehitusena valminud hoonete katuste jaoks ei ole praegune lumeolukord midagi erilist, projekteerimisel kasutatavad varutegurid peaksid tagama ka tunduvalt suuremate koormuste kandevõime. Praegu ilmub ajakirjanduses väga konkreetseid soovitusi “lund lükka siis,kui seda on katusel 40cm”, aga siiski on tarvis sellise väite esitamiseks teha suur üldistus kõigi katuste kandekonstruktsioonide seisukorra osas ja meie seda ei soovita!

Vanadel hoonetel ei ole mõtet süveneda keerukatesse normatiividesse. Vanadel puitkonstruktsioonidel võib esineda nende kandevõimet vähendavaid mädanikkahjustusi jms.

Kunagi ei ole ettevaatusabinõuna aga halb siiski katustelt lumi maha lükata ja seda lisaks koormuse vähendamisele ka põhjusel, et võimaliku sula korral võib vähegi kehvemalt vormistatud keerukates sõlmedes (korstnaümbrused, liited seintega ja muud läbiviigud, neelud) tekkida oht sissejooksudeks. Ekstreemsed ilmaolud on kõige paremaks testiks Teie katuse kvaliteedile, aga kas asi on seda riski väärt? Enamjaolt ei hüvita lumest tekkinud kahjustusi ka kindlustusfirmad, kuna on olnud piisavalt aega lund katuselt eemaldada.

Kuhu paigaldada lumetõkked?
Lumetõkkeid on mitmesuguseid, kuid nende peamine ülesanne on üks ja sama, hoida lumi ja jää katusel nendes kohtades, kust ta ei tohi korraga alla langeda. Just siin peitub võti leidmaks lahendust, kui palju ja kuhu lumetõkked paigaldada. Tuleb selgelt määratleda piirkonnad katusel, kus lumelangemine võib kurja teha – trepikodade esised, garaažid, aga ka lillepeenarde või inimeste liikumisradade lähistel. Samuti on lumetõkked olulised katustel, kus on mitmes kõrguses katusepindu. Kõrgemalt langev jää võib rikkuda allapoole jääva katusekatte. Vt.lumetõkete tooteinfot

Jääpurikatest
Jääpurikate teke on seotud katuse alt tuleva soojusega, mis sulatab katusel lume ja üle räästa vajudes see omakorda jäätudes tekitab purikad. Ses osas on just praegu õige aeg oma räästad kasvõi üles pildistada, sest paremat diagnostikat kui külmal ja lumerohkel talvel, ei ole olemas. Kui nii ideaalseid olusid ei ole, siis saab tellida ka termograafia, mis visuaalselt näitab ära hoonete need osad, kust eraldub kõige rohkem soojust.

Erinevatest seina- ja laekonstruktsioonidest ja soojustamise kvaliteedist sõltuvalt lahkub 15-35% maja soojusest just katuse ja lagede kaudu. Seetõttu on nende korrektne soojustamine erakordselt oluline. Räästakastist tuleva külma õhuvoolu eest tuleb soojustusmaterjali kaitsta tuuletõkkega.

Võimalikud lahendused:
1. Küttekaablid.
On väga efektiivsed, aga ei jõuta probleemi põhjuseni, vaid tegeletakse tagajärje likvideerimisega. Maksab ka omajagu.Hoone niiskusolukord sellega ei parane, kuigi purikaid ei teki tõesti.
2. Sõlmede lahtivõtmine ja soojustuse vahetus. Kui aastaid on probleemi eiratud, siis on see mõistlik tee, kuna soojustus võib olla vettinud.

Kui läbi külma pööningu läheb korsten, mille välispind soojeneb märgatavalt, siis tuleks ka korsten isoleerida, et tema soojusest ei tekiks pleki sisepinnale kondensaati. See korsten soojendab katusealust ruumi, mis omakorda tekitab katusekattel lumesulamisohu ja sealt omakorda jääpurikate mure alguse saabki. Eriti märkimisväärne on selline olukord just teraskatuste puhul.

Oleme täheldanud ka olukorda, kus majal enamuses räästas purikaid pole, aga ühes kohas on hiidpurikas. Talupoja mõistus rohkem ei jaganud, kui et ilmselt selles kohas asuv perekond kütab ohtralt ja hoiab akent lahti. Ka tol hetkel oli aken kaldavatas asendis ja auru tõusis. Omaette olukord on katustel, kus on palju katuseaknaid. Seal on jää tekkimise takistamine praktiliselt võimatu.

Igasuguste olmeniiskuste juures on tähtis osa ka korrektsel aurutõkkel, mis peab olema “katkematu” ja korralikult teibitud.

Rennidest ja torudest tuleks enne talve sodi eemaldada. Tihtipeale ei mahu sinna vesi enam sisse ja jäätudes on purikad eriti kiired tekkima ja tulemuseks on deformeerunud või lausa allakukkunud vihmaveesüsteemid. Seda olukorda võib esineda ka siis kui räästa enda soojapidavusega polegi probleeme.

Juba tekkinud purikate eemaldamine on vastutusrikas töö, kuna nende niisama mehaaniline murdmine võib kahjustada katusekatet, olgu see teraskatus, eterniit, kivi või mõni rullmaterjal. Metallide ja värvkatte suhtes agressiivseid vedelikke lumesulatamisel kasutada ei soovita, sellega võite kahjustada pöördumatult katusekatet ja vihmaveesüsteeme.

Turvatarvikute paigaldussoovitused nimekirjana: https://www.toode.ee/turvatarvikute-paigaldussoovitusi/


Vaata lisaks:
Vihmaveesüsteemid
Katuse turvatarvikud
Katuseaknad (Roto ja Velux)
Rennide katted
Katuse hooldusteenused
Päikesepaneelid
Piksekaitsesüsteemid

Paigaldusjuhendid
Sertifikaadid ja toimivusdeklaratsioonid